Vereta Jaht on Eestis kõige kauem järjepidevalt korraldatud fotokonkurss. Esimest korda peeti fotojahti 1997. aastal ja 2022. aastal toimus see kahekümne viiendat korda. Vereta Jaht on päris jahile sarnanev jaht, kus relvaks aga fotokaamera, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulganisti looma- ja looduspilte.
Võrreldes teiste fotovõistlustega on Vereta Jahi eripäraks olnud põhimõte, et looduspiltnikud kogunevad kokku lepitud päevadeks ühte Eesti paika. Osalejate arv on siiski piiratud natuke rohkem kui kolmekümne inimesega. Meie tuntumatest loodusfotograafidest on jahiseltskonda kuulunud
Arne Ader,
Kaido Haagen,
Mati Hiis,
Jarek Jõepera,
Ingmar Muusikus,
Tõnu Noorits,
Hendrik Relve,
Remo Savisaar,
Urmas Tartes, Toomas Tuul jt. Fotojahil osalevad eri elualade esindajad, kelle kireks on loodus ja loodusfotograafia. Kolme päeva jooksul enda pildistatud fotodest valib iga osaleja välja kuni kümme parimat. Nende hulgast selekteerib žürii omakorda 67 fotot, millega saab esmalt tutvuda fotonäitusel, mille avamisel kuulutatakse ühtlasi välja võidutööd. Kõige meisterlikuma pildi eest saab fotograaf pähe Vereta Jahi rändkarika – sarvilise viikingimütsi.
Värvitrükis raamatus on sõnas ja pildis esitatud Vereta Jahi senine ajalugu kahekümne viie aasta jooksul. See sisaldab jahtide võidupilte, Vereta Jahil osalenud kuuekümne ühe jahilise tehtud lemmikfotosid, neile lisaks ka eraldi välja valitud parimaid tabamusi – kokku üle 250 foto. Raamatu lõpus on ingliskeelne kokkuvõte Eesti loodusest ja Vereta Jahist.
