Vana Mato Rujo talu seisis maakohas kõrvalisena, lõikudes tumedalt õhtuvalgusse. Ainus plekk tasandiku tühjal piirjoonel. Neli meest lähenesid vana Mercedesega. Tee oli auklik ja kuiv nagu üks korralik vilets külavahetee olema peab. Manuel Roca nägi talust neid tulemas. Ta läks akna juurde. Kõigepealt märkas ta tolmupilve maisi kohale tõusmas. Siis kuulis mootorimürinat. Kellelgi polnud siinkandis enam autosid. Manuel Roca teadis seda enam kui raudkindlalt.
Ta nägi Mercedest eemal välja ilmumas ja siis tammede rivi taha kadumas. Rohkem ta ei vaadanud. Ta läks laua juurde ja pani käe tütre pea peale. Tõuse, ütles ta talle. Ta võttis taskust võtme, asetas selle lauale ning andis pojale pealiigutusega märku. Otsekohe, vastas poeg. Need olid lapsed, kaks last.

Lühiromaan «Veretult» räägib sõja julmusest, väikese tüdruku kokkuvarisenud maailmast ja terve elu kestvast kättemaksu ja paranemise otsimisest.
Lugu tuletab meile meelde, et kõik sõjad on ühesugused – eksinud meeste ja naiste tehtud vead, ja et ükski elu ei jää kaotusest või lootusest puutumata.
Alessandro Baricco, hetkel üks tunnustatumaid itaalia kirjanikke, on sündinud 1958. aastal Torinos.