1965. aastal ilmus kirjaniku kõige olulisem teos, romaan «Viga», mille teemaks on totalitarism. Raamat sai Prantsusmaal kriminaalromaani suure auhinna, ent seda vastu võtma Samarakis minna ei saanud: 1967. aastal oli Kreekas Jorgos Papadopulose juhtimisel võimule tulnud sõjaväeline hunta ning Samarakisele kui persona non gratale ei väljastatud passi ega lubatud riigist lahkuda.
Samarakise romaani võib pidada nii kriminaal-, psühholoogiliseks kui ka poliitiliseks kui ka poliitiliseks romaaniks. Kirjanik oli romaani kirjutades üle elanud kaks totalitaarset süsteemi – Joannis Metaxasi diktatuuri ja Saksa okupatsiooni –, ent raamatu süžee on siiski tema enda fantaasia vili. Ühtlasi oli romaan «Viga» ka prohvetlik, sest 1967. aastal kehtestati Kreekas järjekordne diktatuur.
Arthur Koestler, kes tõlkis romaani inglise keelde, nimetas raamatut 1969. aastal The Observeris üheks kolmest Aasta Raamatust ja kirjutas: «Väljapaistev romaan, mis algab J. Hašeki «Vahva sõduri Švejki» stiilis ning muutub märkamatult kafkalikuks.»
Samarakist on nimetatud Kreeka Orwelliks. Romaani «Viga» saab tõlgendada tulevikunägemusena, mille võib paigutada ühte ritta George Orwelli, Aldous Huxley ja Ismail Kadare teostega.