Mis saab valesti minna inimese esimesel missioonil Marsile?
Nii mõndagi. Palju. Kõik.
Sellest ei olegi midagi, sellega on arvestatud. On arvestatud sellega, et inimkonna esimene jälg võõra planeedi pinnal võib osutuda jälje jätjale viimaseks. Ta vajutab selle sinna teadmisega, et asi oli seda väärt.
Aga kui kõik pidigi valesti minema, siis – kas kõik õnnestus? Ja kas see oli seda väärt?
Peter Sansait on üks kolmest astronaudist, kes astuvad esimeste inimestena Punase Planeedi pinnale. Saatuse tahtel armub ta vahetult enne starti meeletult. Ta leiab end olukorrast, kus ei ole keskteed – see on armastus, mida ei oleks tohtinud olla, või siis vastupidi – see pidi olema. Kas see oli seda väärt?
