Sovetlikest vangilaagritest, kus nii minul kui minu abikaasal Ülol on tulnud nooruses viibida ränki aastaid, on palju räägitud. Ent sellele vaatamata on paljust ikka veel rääkimata. Kuigi kahtlane, kas suudab tänapäeval keegi enam üldse mõista, mis tunne on elada okastraadi taga jõhkrate kriminaalvangide ning koerte ja automaatidega valvurite meelevallas, kes vangide kolonni konvoeerides päevast-päeva karjuvad: «Samm vasakule, samm paremale loetakse põgenemiseks ja valve tulistab hoiatamata!» Mõnikord seda tehtigi.
Aili Jõgi