Viikingid rändasid ja kauplesid 8.–11. sajandil kogu Euroopas, vallutasid Inglismaa ning tüki Prantsusmaad, koloniseerisid Põhja-Atlandi asustamata saared ja seilasid Ameerikasse. Nad olid nii kartmatud vallutajad ja mere­sõitjad kui ka suurepärased käsitöölised ja kaupmehed.

Viikingiaeg kestis Eestis umbes aastail 800–1025. Seda on kirjeldatud võrdlemisi enesekeskselt, kaasates naabermaid vaid pealiskaudselt ning kaugemaid alasid peaaegu üldse mitte. See oli ka aeg, mil omavaheline läbikäimine muutus Läänemere maades ülitihedaks. Kaubateed, mis läbisid tänapäeva Eesti ala, tõid maailma esimest korda nii jõuliselt koju kätte ja innustasid ka siinseid inimesi mujal ringi vaatama.

Marika Mägi raamat kõneleb mitte üksnes uljastest sõdalastest ja jõukatest kaupmeestest, vaid püüab muu hulgas ilukirjanduslike võtetega näidata tollast elu erinevate inimeste seisukohast, kujutab viikingiaegset elu-olu – hooneid, eluviisi, toitu ja riietust – niivõrd, kuivõrd sellest teada on. Vähemalt Eesti saared ja rannikualad olid viikingiajal osa ühisest Põhjalast. Samalaadsed olid relvad, ehted, ornamendid, rõivad, küllap ka kombed, tavad ja ühiskonnakorraldus, ehkki kõiki arvamusi ja oletusi viikingiaegse Skandinaavia kohta ei saa mõistagi automaatselt Eestile üle kanda.

Uues väljaandes kajastuvad hiljutiste arheoloogiliste uuringute andmed, täiendatud on peatükki Salme laevmatustest, lisa said ka peatükid, kus on juttu Saaremaa linnustest ja sadamatest, naisviikingitest ning ristiusu tulekust.

Täiendatud ja parandatud trükk