Jutustuses «Viimased kogupaugud» kujutatakse raskeid kaotusi kandnud suurtükipatarei ebavõrdset võitlust suure saksa tankiväeüksuse vastu Tšehhoslovakkia-Poola piiril 1944. a. sügisel. Kirjanik ei ilusta sõja karmi tegelikkust, ei väldi keerulisi olukordi ega rindeelu argipäevas paratamatuid traagilisi lõpplahendusi. Sellest hoolimata suudab ta vähestes, esimesel pilgul julmadena tunduvates episoodides esile tuua seda suurt ning üllast, mis iseloomustas nõukogude rahva võitlust hitlerliku Saksamaa vastu. Ja traagilisest lõpplahendusest hoolimata jääb kõlama optimistlik alatoon.