Romaan vaese norra kaluriküla elanikest.

Norra kirjanik Joha Bojer jääb peamiselt realistliku romaani esindajaks, püüdes seda – vahelduva õnnestumisega – psühholoogiliselt süvendada, teinekord seda panna teatud moraalse ja isegi poliitilise tendentsi teenistusse, ilma et sajandi vahetusel lokkav uusromantism oleks suutnud tema juures otsustavalt maksvusele pääseda.

«Viimses viikingis» on autor saavutanud oma loomingu tipu. See on kunstiliselt kõige küpsem raamat, selles ei ole Bojeri tavalised nõrkused mitte nii segavalt esiletikkuvad. «Viimne viiking» ei ole romaan sõna harilikus mõttes. Siin kujutatakse nii lihtsalt, südamlikult ja siiralt Lofoodi kalurite ränka elu ja eluohulisi mereseiklusi üks inimiga tagasi, nii et igalt leheküljelt hoovab vastu tormise mere võimsat hingust, elu enda sundivat veenvust ja tähistaeva luulet.