Joseph Rudyard Kiplingi (1865-1936) elu ja looming ei vaja ilmselt pikemat tutvustamist. Oma eluajal oli Kipling väga populaarne, ja kummalisel kombel just töölisklassi seas, kuid peagi pärast tema surma, kui maailmas hakkasid praktikas rohkem levima vasakpoolsed ühiskonnaõpetused, vajus ta looming unustusse. Briti Impeeriumi ühe tugisamba Cecil Rhodesi hea sõbra ja kolonialismi õigustaja raamatud ei olnud iseenesest mõista eriti soositud ka endises Nõukogude Liidus. Arvata võib ka, et ilmselt ei teata seda, et Rudyard Kiplingi looming on angloameerika ulmekirjanduse arengut mõjutanud ehk rohkemgi kui Jules Verne'i ja H. G. Wellsi raamatud. Ja kui viimatinimetatute mõju tänapäeval on juba üsna olematu, siis Kiplingi omanäolise proosa jätkuv mõjuväli on näha ka kõige moodsamate ulmetekstide puhul.
