«Viirastuste päev» viib meid 1930. aastate Jeruusalemma.
Teose keskseteks tegelasteks on araablasest autojuht Daud ibn Mahmud ning saksa rikkuri perekonnast pärinev Lea Himmelsach. Marksismiusku pöördunud töösturitütar, kes unistab araabia talupoegade silmade avamisest «klassiteadvuse valgusele», on ühtaegu vihaleajav, naeruväärne ja haletsust tekitav kuju. Tema monoloog, mis on segu revolutsioonilistest lööklausetest ja armastuseavaldustest Daudile ning mille käigus ta üritab aumehena käitunud araablast võrgutada, viib selleni, et Daud hülgab petliku Lääne tsivilisatsiooni, naaseb isade eluviisi juurde ning hukkub araablaste rahutuste ajal 1936. aastal. Nii on feministlik ideoloog osutunud õnnetusttoovaks jumalannaks, kes põhjustab mässu ja surma.
Lisaks neile tõsistele teemadele on romaanis kohta ka David Šahari iseloomulikule huumorile, näiteks kirjelduses, kuidas suurilmadaam Lea Himmelsach lubab jahmunud fellahitele tuua pärast proletaarse revolutsiooni võitu nende kodudesse piimajõed ja pudrumäed.
Romaanitsükli «Purunenud anumate palee» pealkiri pärineb juudi müstikast. Algselt terved jumaliku valguse anumad on inimeste maailmas purunenud, killud on laiali paisatud; meie ülesanne on need kokku koguda, et maailm saaks uuesti terviklik olla.
«Viirastuste päev» on tsükli viies raamat. Eesti keeles on varem ilmunud esimene ja kolmas raamat: «
Suvi Prohvetite tänaval» (1994) ja «Krahvitari päev» (2008).
Mälestusliku ainese töötlemise poolest on Iisraeli kirjanikku David Šaharit (1926–1997) võrreldud Marcel Proustiga; teda võib kõrvutada ka Lawrence Durrelliga, kelle «Aleksandria kvartett» oma vaatenurkade varieerumisega meenutab Šahari «Purunenud anumate paleed». Oma romaanisarjas koob David Šahar ebatavalise meisterlikkusega iroonia, esteetika, erootika, ühiskonnakriitika ja müstika lõngadest muinasjutuliselt veikleva kanga. Tänaseks päevaks kuuluvad David Šahari teosed iisraeli kirjanduse aegumatusse raudvarasse; neid tõlgitakse ning nende kohta kirjutatakse uurimusi.
