«Ah...» ütles Lecter teravalt, pöörates näo naise põikpäisusest pettununa kõrvale. «See on ebaoluline. Mis on kõige esimene ja kõige olulisem, mida ta teeb; mis vajadus sunnib teda tapma?» – «Viha, sotsiaalne tõrjutus, seksuaalne frust…» – «Ei.» – «Mis siis?» – «Ta himustab. Faktiliselt himustab ta olla samasugune nagu teiegi. Himustamine on tema loomuses. Mismoodi me hakkame himustama, Clarice? Kas me otsime asju, mida himustada? Püüdke vastata.» – «Ei. Me lihtsalt...» – «Ei. Täpselt niimoodi. Meie himustamine algab sellest, mida näeme iga päev. Kas te tajute, kuidas juhuslikult kohatud inimeste pilgud libisevad teist iga päev üle? Ja kas teie silmad ei ihalda mõnd asja?»