See on raamat värvidest, mille on kirjutanud selle ala kõige riskialtim mees. See raamat on põikpäine ja vaieldava stiiliga, kuid kindlasti kõige võrvikam raamat värvidest, mida te iial lugenud olete.
Üheteistkümnes peatükis lahkab Christopher Lloyd igat vaärvi eraldi, alates hoiatavast punasest ja väljakutsuvast oranžist kuninfiligraanse mustani. Lisaks käsitleb ta nende omavahelisi suhteid. Christopher Lloyd räägib teile värvide kombineerimise reeglitest ja seda selleks, et saaksite neid rikkuda. «Igal värvil on aias oma koht,» kirjutab Lloyd, » kuid enne targutama hakkamist tuleb vaadata, kas värv on üldse sobiv. Kas õied on ikka ilusalt roosad? Kas lehtede kollane toon on vastuvõetav?» Ta vaagib hea maitse reegleid ja innustab aednikke end neist välja murdma. Ta kirjutab: «Reeglite järgimine tagab ohutu teekonna, kuid tõelise aedniku hing ihkab midagi hoopis enamat.»
Kui värv on sünnis, teab Christopher Lloyd, kuidas seda elama panna nii, et tulemus muutuks vulgaarseks. Trendikasse valgesse peenrasse soovitab ta panna puhasroosat, et vaatajat ärevile ajada; teie purpursesse peenrasse soovitab ta kirkalt sarlakpunaseid kibuvitsamarju otsekui tillukesi mässajaid. Värviharmoonia on ta raamatus tabu. Häid kontraste on palju raskem saavutada kui harmoonilisi värvikooskõlasid. Erinevatest taimedest vahvate etüüdide tegemine on palju põnevam.
Seda raamatut ilmestavad sajad Jonathan Buckley informatiivsed ja inspireerivad fotod -- sobivalt värvikas taust Lloydi värvikale tekstile. Piltidega tekstid teevadki sellest raamatust nii silmailu kui vaimutoidu.