Nikolai Leskovile kuulub XIX sajandi vene kirjanduses silmapaistev koht ilukirjandusliku proosa originaalse meistrina. Kõrgelt hindas Leskovi Maksim Gorki, nimetades teda «sõnavõluriks».

Käesolev valimik esitab Leskovi loomingust 5 jutustust.
Nimijutustuses «Võlutud rändur» arendab Leskov oma peamist teemat: vene heroismi teemat.
Satiirilises jutustuses «Raudne tahe» näitab Leskov Venemaale sõitnud sakslasest inseneri koomilist kuju, kes on haaratud oma «raudse tahte» kinnisideest, mille abil ta kavatseb «olla isandaks enda üle ja siis saada isandaks teiste üle» ja «kõik enda alla heita».
«Ainuõiges»käsitleb Leskov usulis-eetilisi probleeme, mis tema juures on lahutamatult seotud terava kriitikaga riigikiriku vastu ja lõikava satiiriga ning mis tegelikult kujutab endast vene rahva hingeilu ja «vagaduse» tõendamise omapärast vormi.
«Soengukunstnik» on omapärane jutustus vene rahva loovast andekusest ja andekate inimeste traagikast pärisorjuse tingimustes.
«Inimene vahipostil» paljastab tsaariaegse sõjaväe bürokratismi, ohvitseride väiklast auahnust ja karjäärihimu, jätmata seejuures hoope andmata ka vaimulikule seisusele.