Võta mu sõnad ja vabaks nad lase.
Kuula, kas mõni on valjem või tasem,
vaata, mis vajub või lainetab, lendab,
vahendab teisi või lahendab enda.
Tummalt neid seedi või suru nad pähe,
tee nendest kroon, milles kiirgavad tähed.
Leia neist rahu ja tänu ja palve,
sa pole kõikidest parem või halvem.
Ava mu kingitus – külluse kraanid.
Sinu ees, sõber, ma kummardan maani.
Voogab sünergia ülendav, avar
mäng universumi ajatul laval.
Salvesta jälg, milles järgmine tase,
võta mu sõnad ja laulda neil lase.
Kui tumeneb maailm, siis mustand on valge
ja loodus on lõputu jumalik alge.
