Eduard Bornhöhe (1862–1923) ajalooline seiklusromaan «Vürst Gabriel» (1893) räägib talupoegade ülestõusust Liivi sõja ajal. See on Bornhöhe kolmest ajaloolisest jutustusest viimane, kõige põnevam ja romantilisem. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlanna poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Suurejooneliste märulistseenide taustal tärkab nende vahel tõeline armastuslugu.

Raamatu põhjal valmis Tallinnfilmis eesti armastatuim kultusfilm «Viimne reliikvia» (Grigori Kromanov, 1969). 

Üks meie andekamaid kirjanikke Eduard Bornhöhe (pärisnimega Eduard Brunberg) pani oma 1880. aastal ilmunud «Tasujaga» alguse eesti ajaloolise romaani žanrile. Ta sündis Rakveres, Kullaaru mõisa aidamehe pojana. Pärast Tallinna kubermangugümnaasiumis küpsuseksamite õiendamist läks ta 1889. aastal Tartu ülikooli filoloogiat õppima.

Esimene raamat ilmus Bornhöhel juba 1878. aastal, mil ta oli vaid 16-aastane. Erinevalt oma tädipojast Eduard Vildest ei kirjutanud ta raha pärast ja oli alati päri sulge nurka viskama, kui puudus positiivne vastukaja. Üleüldse ei pidanud ta kirjutamist härrasmehelikuks ning püüdis jätta muljet, et tegeleb sellega ajaviiteks. See pigem baltisaksalik hoiak eristas Bornhöhet nii mõnestki teisest eesti kirjamehest.