«Kas eradetektiiv Frank Steel?» küsis nõudlik hääl. «Kuulan teid,» vastas Frank tüdinenult ja vaatas akna taga tuules õõtsuvate puude latvu. Sel aastal oli sügis saabunud liiga varakult. «Mister George Freemanil on teile ettepanek,» jätkas hääl, vaikis hetkeks ja teatas siis enesekindlalt. «Kümne minuti pärast jõuab must Buick teie büroo ette. Juhile on antud korraldus viia teid mister Freemani juurde.» Hääletooni järgi otsustades ei olnud selle omanik harjunud vastuväidetega. Frank puhus kopsudest pika suitsujoa ja vastas muiates: «Mind vaevab sügismasendus, kardan, et must värv ei mõju mulle hästi, mister...» «...mister Drawer,» lausus hääl kiretult. «Millist värvi te eelistaksite... punast või valget? Loodan, et punane parandab teie enesetunnet. Mister Freeman ootab teid täpselt kell neli oma kabinetis.» Kõne lõppes otsustava klõpsatusega, nii et Frank ei jõudnudki öelda, mida ta arvab punasest Buickist.
