Mis kyll toimuda võib inimese meeles? Kuis kyll jõuda võib see sõnadesse?
Ka nõnda võiks alustada Peep Ilmeti uut luulekogu «Ykskõikvus». Inimese meel ja selle ilmingud keeles ongi selle luulekogu läbiv ja seda kandev teema. Rõhutamaks sõna Meel ja sellega seostuvate sõnade Tähtsust eesti keeles, on autor need igapäevakeele taustast esiletoomiseks kirjutanud suure algustähega. Just samuti nagu me kokkuleppeliselt kirjutame suure algustähega näiteks isikunimesid. Suurtähti tüvisõnade alguses võibki võtta kui nende sõnaperede perekonnanimede äramärkimist.
Valdavalt minavormis kirjutatud luulekogu toob meieni seda, mis toimub Peep Ilmeti meeles. Kas see lugejale meeldib, kas lugeja meeles on mõlkunud sarnased mõtted, see selgub seda luulekogu lugedes. Seal, kus lugeja tunneb Peep Ilmeti mõtetes ära iseenda, võib ta «mina» sõna julgelt asendada sõnaga «meie». Meid kõiki ümbritsev Ükskõikvus saab sellest vaid kinnitust ning veidi võib suureneda ka Üksmeelsus.
