Áli fleki saaga

20. ja 21. sajandi jooksul on ilmunud eesti keeles Vanema ja Noorema Edda tõlked ja saagade eestindused. Senised tõlked on keskendunud klassikalistele tekstidele ja vähemal määral kuningasaagadele. Üks žanre, mida eesti keelde ei ole seni kordagi tõlgitud on rüütlisaagad. Tegemist on Euroopa keskaegsest kirjandusest inspiratsiooni saanud lugudega, mis Islandile jõudes jutustati ümber kohaliku värvinguga ja saagadele iseloomulikus vormis. Nii moodustavad need lood silla Euroopa kõrgkultuuri ja Islandi rahvaliku jututraditsiooni vahel. Urmas Sutropi tõlgitud ja ulatusliku analüüsiga «Ali Fleki saaga» täidabki lünga saagakultuuri tõlgetes.