Asjade tekkimiseks on palju võimalusi. Kaks võib-olla kõige huvitavamat viisi on kujunemine juhuse läbi ja kujunemine millegi äpardumise tulemusena. Me ei tea päris täpselt, kui paljud asjad maailmas on sedaviisi sündinud. Inimese mõtlemise ajaloos on aga mõlemad mänginud oma salapärast rolli. Keel ja mõtlemine on omavahel seotud läbi keerukate reeglite, mida me veel kuigi hästi ei tunne. Kas muutus keeles viib ka muutusele mõtlemises? Kas keele horisont langeb kokku mõtlemise horisondiga? Ja kas tohime mõelda, et mõni seosetu häälitsus inimteadvuse koidikul kogub end tuhandeid aastaid, kuni murrab läbi oma abstraktsest kestast ja loob universiumi, mis on temast suurem määratu arv kordi?