Romaan räägib avameelselt minategelase kohanemisest eluga pärast abielulahutust. Olnud sunnitud jätma maha pere ja kodu, jagab kirjanikust minategelane räämas ateljeekorterit teismelise poja, peavarju otsinud saksa hipitüdruku Jessica ja oma pisikese tütrega. Suure osa ajast veedab kirjanik juues koos teiste kirjanikega ja hängides kõrval asuvas Seltsimajas, kus peatuvad boheemlased kogu maailmast. Tasapisi tekib kirjanikul püsivam ja lähedane suhe peol kohatud tüdruku Lauraga. Olukord on ambivalentne, peategelane vajab stabiilset suhet, samas kardab luua uut peret. Midagi toimub ka tema ja endiselt ateljees elava hipitüdruku vahel. Peategelane unistab, et võiks abielluda korraga kahe naisega, nii Jessica kui Lauraga, samas on ta kõige lähedasem pisikese tütre Sissiga. Poeg Kustas peab ateljees pidusid oma kamraadidega. Poeg sureb ootamatult. Hipitüdruk ei talu elu korteris, kus keegi on äsja surnud ja kolib ära. Tütar saab kooliealiseks ja peab elama rohkem oma ema juures. Kirjanik jääb jälle üksi, aga see lähendab teda peol kohatud Lauraga, kellega on elatud justkui visiitvabaabielu ja kes otsustab suhteid lähendada ning kolib elama peategelase ateljee lähedusse.

Lugu on kirjutatud elule tuginedes, aga pole dokumentaalne. Suurem osa tegelasi – kamraadid kirjanikud ja inimesed Seltsimajas – esinevad oma nime all.