«Vanale inimesele vaatavad nooremad mingi üleoleva haletsustundega. Vaevalt neid keegi kadestab. Samuti ei tahaks ka vist keegi vahetada noorust rikkuse vastu. Sentimentaalselt lauldakse kadunud noorusest, kuid napp on ülistus vanadusele ja selle rikkalikele kogemustele.
Alates vanast hallist ajast kuni tänini otsib inimkond teid üksiku indiviidi elu pikendamiseks ja mõte vananemisest ja siit-maailmast kadumisest ei ole mõtlejale inimesele vastuvõetav.
Lakkamatu on soov mitte vananeda, mitte surra, mitte siit maailmast lahkuda.»

Meditsiinidoktor Valter Lindeberg (1887–1959) räägib selles raamatus populaarses vormis surmakartusest, saja-aastastest inimestest, vananemise tunnusmärkidest, pärivusest, toitumisest, hügieenist, sportimisest ja paljudest muudest küsimustest, mis kaasnevad vananemisega.