See raamat on kirjutatud vanade põhjamaa saagade eeskujul, kuid ei pretendeeri täielikule autentsusele tegelikult, ega ta saagi ju, autori sünniaasta ei ole 1066. Sellest hoolimata on see üks keeruline raamat. Mõistujutt, õpetus, armastus, viha, hoiatus – kõike seda võib saagast leida. Tundub, et kohati on see isegi nagu peegel, või kõverpeegel. «Ärakäija saaga» on ennekõike nendele, kes on kordki «ära käinud» – mõistetagu seda nii nagu igaühe võimetele kohane! Ma nimetaksin seda raamatut puuks, mille otsa ronimine on põnev, aga nõuab ettevaatust. Ons see teile selge?