«Kolmkümmend viis aastat tagasi olin ma üks õnnetumaid noormehi terves New Yorgis. Mu pea valutas pettumusest, muredest, kibestumisest ja jõuetust vihast. Mu hing mässas, sest kõik mu unistused olid muutunud luupainajalikuks unenäoks. Kas selline siis oligi elu?» Nõnda küsis selle raamatu autor ja otsustas.... muretsemise lõpetada.

Ta leidis, et

• aeg lahendab paljud asjad
• meie elu on täpselt selline, missuguseks me selle oma mõtetega muudame
• tuleb üles leida oma tõeline «mina» ja olla mina ise
• arvet peab pidama selle üle, millega loodus on meid õnnistanud, mitte oma hädade üle
• minevikul tasub lasta matta oma surnud
• tuleb teha koostööd paratamatusega
• saatuse ulatatud sidrun tuleb muuta limonaadiks