Peeter Laredei (1911–2005) teos »Õigeusk vanal Hiiumaal» kujutab endast Kõrgessaare Apostliku Õigeusu koguduse, rahvapäraselt Puski Õigeusu kiriku ajalugu 19. ja 20. sajandi vahetusel.
Teos on eesti kultuurilooliselt olulise väärtusega, seda enam, et kirikukirjanduses pole vastavasisulisi käsitlusi ilmunud. Raamat kirjeldab usuvahetusliikumisega kaasnenud usulist tõusu. Autor pärineb õigeusu preestrite suguvõsast, mistõttu teos on tugevate autobiograafiliste sugemetega. Peategelaseks on noor õigeusu preester Vassili Verlok, kes oli lõpetanud Riia Vaimuliku Seminari. Ta oli erakordse vaimse jõuga ning tema isiksusest ja tegevusest kujunes kohapealne müüt. Tema perekonna kaudu on ilmekalt edasi antud õigeusu kinnistumine tolleaegse Hiiumaa lihtrahva seas. Ta ennastsalgavad võitlused usurindel põimuvad hiidlaste võitlustega oma igapäevase eksistentsi eest.
Raamatust saab veenva ülevaate tolleaegsest olustikust. Looduskirjeldused on samuti kaasahaaravad, saavutades märkimisväärse üldistusjõu, tuues esile Vassili Verloki eluloolise dramatismi. Huvipakkuv aspekt on eesti, vene ja saksa kultuuride kokkupuude, selle mõjud saarerahva elus. Kahtlemata aitab see ka välismaalastel eesti ajalugu paremini mõista.