Ralf Parve elevust tekitanud allegooriline komöödia, mille tegevuskoht asub kuskil 50. ja 70. laiuskraadi vahel, viib meid tinglikku, kuid ometigi täiesti konkreetselt tajutavasse keskkonda. Siin ilmuvad lugeja ette ka tuntud klassikaliste kujude Põrgupõhja Jürka ja Antsu kõige lähedamad sugulased - nende samanimelised pojad. Õieti kahe nimetatud tegelase omavahelistele suhetele põhinebki teos. Need suhted säiliksid võibolla üsna sarnastena oma isade vahekordadele, kui neid ei kipuks häirima kapriisne ja rafineeritud võõramaa naine - jõukas preili Ulrika. Saanud juba maitse suhu nn. «vaba maailma» meelepärasustest, hakkab Jürka neid eneselegi himustama. Kuid see just põhjustabki asja õnnetut lõppemist nii Antsule kui ka kõigile ta mõtteosalistele ja abilistele. Muutudes ajapikku nägijaks, lööb Jürka käega kogu sellele keskkonnale, mis on teda seni ümbritsenud. Näidendis on valdavas osas aluseks võetud konkreetseid fakte eesti emigrantliku ajakirjanduse, samuti pagulaskirjanike K. Ristikivi, B. Kangro, R. Kolgi, K. Lepiku ja teiste raamatute veergudelt. Samaaegselt kätkevad teose paradoksid, aforismid, vaimukused ja luuleparoodiad endas hinnangut kogu moodsa läänemaailma eluavalduste suhtes.
