Diane on 31-aastane, kui kaotab oma abikaasa ja tütre. Aasta hiljem võitleb ta ikka veel leinaga, mis matab kõik muu. Ta süda lööb, aga ta ei ela. Et pääseda valusatest mälestustest, mõistmatutest vanematest ja liiga abivalmis sõbra pealetükkivusest, otsustab ta teostada oma surnud mehe unistuse ning pageb kodulinnast Pariisist kolkakülla Iirimaa rannal. Kas on võimalik, et just seal, tuulest ja vihmast räsitud üksildases maakohas näeb ta tunneli lõpus jälle valgust?

[i:94764] (1979) töötas enne kirjutamisele pühendumist kliinilise psühholoogina. Oma esimese raamatu «Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi» avaldas ta ise e-raamatuna. Sellest sai Prantsusmaal kiiresti menuk ja see kirjastati ka paberraamatuna. Nüüdseks on raamat avaldatud juba mitmekümnes riigis.