Enne, kui Édith Piafist sai maailmakuulus lauljanna ja prantsuse kultuuri ikoon, esines ta söögiraha teenimiseks Prantsusmaa tänavail ja kasarmuis ning kandis artistinimesid Denise Jay, Tania ja Miss Édith. Autobiograafias «Õnnepeole», mis ilmus esmakordselt 1958. aastal, viis aastat enne lauljanna surma, jutustab Piaf tundeküllaselt ja humoorikalt oma trööstitust lapsepõlvest, lauljaks kujunemisest, enda ajastu tuntud kunsti- ja kultuuritegelastest ning elust, mis kaasneb kuulsusega. Lisaks räägib Piaf, milles seisnes tema peadpööritava edu saladus: õnnes ja juhuses, meeletus töös ja tahtejõus, eelkõige aga iseendaks jäämises.