«Vaikides võtsid sõbrad roosid rinnast, lastes need tasa langeda valge risti kõrvale. Viimasena tuli Tipuli risti juurde. Tal ei olnud ühtegi roosi. Ta asetas oma uue mütsi risti juurde. Sellejärele ta kunagi ei kasutanud üliõpilasmütsi. Kevadhall oli külastanud tema noort südant.»
«Kogu noorusaja oli ta unistanud suurtest seiklustest, imelistest muinaslugudest, kuumadest armuavaldustest ja kuulsusest. Nüüd oli ta kogenud natuke kõiki. Unelmad ei vastanud tegelikkusele. Tegelikkus on mõistuse maa, unelmad tunnete. «Las minna» - mõte on kergem. Ei olnud hea anduda sügavatele mõtetele, sest siis sattusid mõistus ja tunded vastuollu.»
