E.T.A. Hoffmanni meelisteemaks kujunes vägikaikavedu nõmedusega, mis läbib kõiki ta lugusid, omandades erilise kõlajõu kapellmeister Johannes Kreisleri ja Murrist kõutsi omapärases vahelduvas biograafias. Autor on kogu emotsionaalse laengu mahutanud Kreisleri biograafiasse, mis kajastab ta enese elukäiku. Romaani kandvam osa aga on paroodiline Murri suleharjutuste tsükkel, millist asjaolu kirjanik ise juba pealkirjas on rõhutanud. See vaimukas pila kaasaja pihta peab olema vastukaaluks tundeküllasele poolele ja ühtlasi ergutavaks enesekriitikaks.