Kogu maailmas tunnustust võitnud kooliuuendusliikumise eest võitlev autorite kollektiiv eesotsas Peter Senge'iga panid «Õppiva kooli» kokku aastal 2000, viimane kordustrükk ilmus aastal 2007. Peter Senge on tuntud «Viienda distsipliini» autorina, autorite kollektiiv on välja andnud veel «Viienda distsipliini käsiraamatu» ja «Muutuste tantsu».
Raamat koosneb erinevate autorite (peale haridusega seotud inimeste veel kogukonna liikmete, õpilaste, äriettevõtluse esindajate ja teiste kooli elust huvituvate inimeste) poolt kirjutatud artiklitest, mis käsitlevad kooliga seostuvat järgnevat teemaderingi: klassiruum ja tund, kool (kooliminek, visioon koolist, praegune reaalsus, personaliarendus, juhiroll, kogukond, identiteet, sidemed, ja jätkusuutlikkus). Erilist tähelepanu pööratakse viiele distsipliinile ja nende arendamisele (isiklik meisterlikkus, mõttemudelid, ühise visiooni kujundamine, meeskonnaõpe, süsteemne mõtlemine, õppimistsükkel).
Raamatu teevad väärtuslikuks praktilised nõuanded ja näidisharjutused, mille toimimise efektiivsus on pikaajalises praktikas ennast tõestanud. Kõik artiklid on varustatud märksõnade ja tähenduste kohta käivate märkuste, samuti viidetega antud artikliga seostuvatele teistele artiklitele ja materjalidele ning vajalikele veebiaadressidele.
Ehkki kirjutised põhinevad USA koolisüsteemil, on nende inimlik sisu ja uuenduslik mõttelaad äratanud tähelepanu paljudes maailma maades ja võitnud palju poolehoidjaid ja järgijaid. Vähesed inimesed vaidlevad vastu faktile, et tänapäeva koolid seisavad suurte probleemide ees: enamus koole loodi industriaalühiskonna masstootmise eetikat silmas pidades; nüüd tuleks koolidel end ümber orienteerida humaansuse, seikluslikkuse, ettevõtlikkuse, liidrirolli õpetamise ning meeskonnatöö, probleemilahenduse ja eksperimenteerimise kaudu.

«Rohkem kui kunagi varem tuleb kõigil ühiskonna jõududel teha koostööd, et valmistada lapsi ette kiiresti muutuvas maailmas toime tulema. «Õppiv kool» on oluliseks abivahendiks kõigile, kes tahavad lahendada probleemi, kuidas integreerida perekond, kool, kogukond ja poliitika suunajad ühte koalitsiooni, mis toimiks laste huvisid silmas pidades.»
Dr. James Comer, lastepsühhiaatria professor, Yale School of Medicine