„Öelge mulle lihtsalt Aquangelika“ ei tähenda tegelikult midagi – fraas pärineb ühest veega seotud unenäost, kus tuli endale pseudonüüm valida.

Tegemist on hübriidteosega, mis koondab valiku postitusi autori ligi kakskümmend aastat peetud seni avaldamata blogist ning toob need füüsilisse, kunstilisse vormi. Dokumentaalse ja ilukirjandusliku kirjutuse piiril liikuv teos ühendab blogivormi, eksperimentaalse kujunduse ja visuaalse mõtlemise tervikuks, kus tekst ja kujundus täiendavad teineteist.

Raamat jaguneb kolmeks osaks: „Hommikud“, „Märkamised“ ja „Unenäod“. Lihtsatest hommikustest tähelepanekutest liiguvad tekstid argielu väikeste avastuste ja mälestuste juurde ning jõuavad lõpuks sürrealistlike unenägudeni. Raamatut võib lugeda järjest või avada suvalisest kohast.

See on aeglase lugemise raamat, milles põimuvad 1990. aastate nostalgia, Tallinna kohvikukultuur, linnamälu, igapäevaelu tähelepanekud ja postitustega seotud muusika. Pole juhus, et raamat kannab ka õrna kohvilõhna – kohv on üks selle läbivaid motiive. Tekstid on lühikesed, kuid kihilised, avades koos kujundusega end aeglase lugemise käigus.