«Ühe jalaga põhjas» on Andra Teede viies luulekogu. Põhjamaisest kargusest kantud kogus küsib poeet oma rännakutes lugematutesse linnadesse Skandinaaviast Siberini, et mis tunne on minna nii kaugele, et kipud iseend kaotama. «Sa oled mingi inimeselaadne asi», kirjutab Teede. «Sa oled see, kes ootab. Kes vaikib. Kes otsib.» Nagu me kõik vahel otsime ja ootame toda tunnet, et nüüd on aeg paigale jääda. Et nüüd on tõesti õige hetk ja suur armastus. Õiges põhjamaises linnas.