KULLATÜKK Kord oli kullatükk, kes arvas, et ta vasest on. Ja et ta ise nii arvas, siis arvasivad ka teised seda. Aga ühel päeval tuli teine kullatükk ja ütles: «Ma olen sinuga üheväärtusline.» Aga kullatükk ütles: «Miks sa mind pilkad?» Teine kullatükk ütles: «Ma armastan sind.» Siis kohkus kullatükk, sest ta tundis häkisti, et ta puhtast kullast on. Ja vasetükid tema ümber hiilgasivad kadeduse pärast, nad surusivad kullatüki oma keskele ja tegivad ta puruks, sest kuld on palju pehmem kui vask. Ja inimesed ütlesivad: «Seda juhtub iga päev.»
