Raamat jätkab Eesti Riigikaitse Akadeemias väljaantavat sarja «Isamaa kutsel».

Teist maailmasõda ja sellega kaasnenud sündmusi on Eestis nüüdseks valgustatud juba küllaltki ulatuslikult, kuid seda on teinud peamiselt väliseestlased. Kodumaal polnud aastakümnete jooksul võimalust nendest sündmustest objektiivselt kirjutada, mistõttu puudub ülevaade meeste kohta, kes 1944. a. veebruari üldmobilisatsiooniga haarati eesti piirikaitserügementidesse. Ometi oli neid kümneid tuhandeid, kellest paljud langesid lahingutes, sattusid sõjavangi rindel, koduteel, juba kodus olles või pidid end aastaid peitma metsades.
Olen üks paljudest, kes kaitses oma kodumaa piire ning tegi selle eest läbi kannatuste tee Siberi vangilaagreis. Seepärast pean oma moraalseks kohustuseks valgustada minutaoliste läbikäidud teelõike nii sõja- kui laagriaastail. Kuna sattusin sõjamöllu reservohvitserina, aga just reservist tulnud lipnikud, sõja ajal leitnandid, moodustasid piirikaitserügementides valdava osa ohvitserkonnast, vaatlen käesolevas töös lähemalt ka nende ettevalmistamist Eesti Vabariigi Sõjakoolis, samuti eellugusid, mis neid sinna viis.
Kuna olen üks paljudest, kes sõja kuulsusrikka lõpetamise asemel sattus karistust kandma Siberi surmalaagritesse, püüan täpsemalt kirjeldada ka raskeid laagriolusid, mis röövisid tuhandete eestlaste elu.
Julius Põldmäe