Et Kalevile looduse poolt jõuvarusid rohkem oli antud, kui mõistust, sai koolipinki nühkides üpris ruttu selgeks. Ainult kehalises kasvatuses ja laulmises tõi ta vahel koju ka mõned helgemad hinded, ülejäänu kohta võis kokkuvõtvalt öelda: kolmepuru.

Vend Andres aga seevastu säras oma vaimujõuga − temast sai advokaat.
Kuid esmapilgul vallutasid tüdrukute südameid ikkagi Kalevi kitarrituurid, ning peagi liikusid Andrese tüdrukud hoopis Kalevi käevangus. Nii läks ka ülikoolikaaslase Silviga, kellega Andres juba pereplaanegi pidas, kuid neiu abiellus Kaleviga. Kui muretule Kalevile näis kõik nagu iseenesest sülle langevat, mis ühel päeval muutub kõik nagu olematuks, siis Andres oma tõsise meelega otsib püsivat rahu ja õnne. Ühel päeval see ka tema juurde Jaanika näol tuleb.