Ei juhtu just tihti, et raamat saab alguse lugejate soovil. Käesoleva looga aga nii juhtus. Helene Mossi armastusromaan «Üks öö veel» sai 2. osa harukordsel põhjusel – lugejad pöördusid kirjaniku poole palvega kirjutada originaalteosele järg. Miks nii, on saladus, mille teada saamiseni viib vaid üks tee – 1. osa lugemine.
Nagu esimeses, ei saa me ka teises raamatus üle sügavatest tunnetest, salajastest kohtumistest, lootusest ja lootusetusest ning ebaõiglastest keerdkäikudest loo keskmes olevate Sandra ja Karli elus. Ainult et aeg ja koht on teised – maaliline Pühajärv on vahepealsetel aastatel asendunud Tallinna kesklinnaga ning loo peategelastest on saanud truud abikaasad Denissile ja Teelele.
Kohtudes juhuslikult imelisel sügispäeval Kalamaja pargis, jätkub kuus aastat tagasi järsu lõpu saanud armastuslugu. Selle varjus väidab kirjanik üheselt mõistetavalt, mida ta arvab sellest, kas juhuseid on või ei ole olemas ning kummast peaks lähtuma armastusele südame avanud inimene – kas ratsionaalse mõistuse keelest või südamehäälest.
