Josef Reding kuulub saksa kirjanike hulka, kelle teosed pole teinud erilist sensatsiooni ega saanud päevakajalise menu osaliseks, kel aga sellele vaatamata on üsna suur lugejaskond.
Redingi iroonia ja sarkasm on sihitud eeskätt fašismi avalduste vastu nii Lääne-Saksamaal kui ka Ameerikas, aga üldse kaasaegse kapitalistliku ühiskonna vastu, kus tundeerksa inimese isiklik elu on paratamatult määratud ummikusse jooksma.
Redingi senisest loomingust on populaarseimaks saanud lühijuttude triloogia, mille viimasest köitest on koostatud ka käesolev kogumik.