«Üksi pere pole saar» on liigutav ja kaasakiskuv lugu aktiivsus-ja tähelepanuhäire (ATH) ja autismispektri häirega last kasvatava pere igapäevaelust.

Aktiivsus-ja tähelepanuhäire (ATH) kohta on levinud väga palju eel- ja eksiarvamusi ning tihti saavad ATH lapsed endale külge sildi «rumal» või «halvasti kasvatatud laps», kuid ATH-l pole rumaluse ega halva kasvatusega mingit pistmist.

Samamoodi kogevad halvustamist ATH-ga laste vanemad, kes tunnevad end sageli lapsevanema rollis ebaõnnestununa, kuid kes janunevad hoopis mõistmist ja toetust.