Romaan kujutab eestlaste pagemist Eestist 1944. aastal. Kaluripaati, siis väikesse kindlalt piiritletud ja väljapääsmatusse välisesse ruumi on saatuse poolt kokku sunnitud erinevaid inimesi – kõik ei leiagi nime – oma suurte seesmiste probleemidega. Romaani ülesehituslik skeem on loomult klassikaline, et seekord kindlasti mitte kunstlik. Ometi on tegemist kunstiteosega ega mitte mõne pagenu mälestusega teekonnast.
See ei vasta ka August Gailiti enda põgenemisloole, nagu kõneleb sellest näiteks
August Mälk.
Ülo Matjus
