Noore kirjaniku esikluulekogu «Üle ääre» hõlmab endas teemasid, mis puudutavad igaüht: armastus selle erinevates vormides ning iseenda tundmaõppimine teise inimese läbi või temast ilma jäädes. Kirjanik ise oma teosest: Kirjutades olen janus. Kuskil minus endas saab alguse kaev, mille põhjast kerkib iga päev kosutuseks mõni ilus mõte uues sõnakarikas. Nõnda sügavalt, et ma ei oleks arvanudki, et see lõpp minus olemas on. Ma ei taha, et see kaev kunagi liigmadalaks kuivab. Pigem ajagu siis üle ääre, kui et sõnadest tühi. Täitmata hing on januta, sest mis puudub, sellest ei tunne ka puudust. Kuid mis oleks siis elu, kui enam ei oleks tal janu. Kirjutamine ongi elujanu.