Eestil ja Soomel on teineteisega ühiskondlikul tasandil iga päevaga üha rohkem pistmist. Mõlema maa kodanikud tunnevad argielus teineteise tegemiste ja käekäigu vastu elavat huvi. Sõlmime omavahel üha rohkem ja tihedamaid sidemeid, olgu tegu siis äri, kultuuri või lihtsalt isiklike suhetega. Helendavad laevad sõidavad Helsingi ja Tallinna vahet sama sageli kui Kopli trammid. Heade naabrite ja sarnase kultuurikäsitlusega vennasrahvastena oleme pealtnäha lahutamatud.

Aga mis saab siis, kui pildile astub kolmas ‒ ühine suur naaber Venemaa? Kuidas mõjutavad Eesti ja Soome omavahelisi suhteid maailmapoliitika võimumängud, mis vennasrahvaste pea kohal on tuliseks muutunud?
Haaravalt kirja pandud, päevapoliitika-teemaline artiklikogumik «Ülelahe suhteraamat. Uue ohu aastad» käsitleb tänapäeva Eesti ja Soome suhteid pärast 2014. aastat, kui Venemaa hõivas Krimmi. Turvatunne mõlemal maal on sestpeale kõikuma löönud. Kuigi tavainimeste igapäevaelus ei ole muutusi märgata, on riiklikul tasandil tekkinud pingeid. Kes teevad kohalikus poliitikaelus ilma ja kuidas? Kas õigem on siduda end NATOga või ei? Ometi vajavad vennasrahvad teineteisemõistmist rohkem kui kunagi varem, ent erineva ajaloolise kogemuse tõttu on see mõnikord keeruline. Miks?

Kaks ajakirjaniku taustaga soomlannat, Marjo Näkki ning Kaja Kunnas, otsustasid mõlemal pool Soome lahte ajaloolistel põhjustel erinevaks kujunenud hoiakutele valgust heita. Oma raamatus analüüsivad ja tutvustavad nad, kuidas üks ja sama ajalugu on pannud Soomet ainult endale lootma ja Eestit mujalt abi otsima.

«Ülelahe suhteraamat. Uue ohu aastad» ilmus esmalt Soomes kevadel 2016 ja sai väga hea vastuvõtu osaliseks. Kaja Kunnas: «Kuigi meie esmane kavatsus oli selgitada soomlastele Eestit, peegeldame paljudes artiklites Soomet nii, et ka eestlastele sealset olukorda selgitada ja põhjendada.ˮ Eestikeelset väljaannet täiendasid autorid uue, Soome poliitikaelu käsitleva peatükiga.

Marjo Näkki on Soome rahvusringhäälingu Läänemere korrespondent. Ta on varem töötanud Soome saatkonna pressinõunikuna Eestis ning erinevate Soome meediakanalite korrespondendina. Marjo on Eesti eluga olnud kursis viimased kümme aastat, alates oma esimesest töökohast Soome lahe lõunakaldal Soome uudisteagentuuri korrespondendina.

Kaja Kunnas on kirjutanud aastaid Eesti ja Baltimaade uudiseid ajalehele Helsingin Sanomat. Tema vanaisa oli eesti luuletaja, tõlkija ja keeleuurija Villem Grünthal-Ridala ning eesti keel kõlas igapäevaselt juba tema isakodus Hyvinkääl. Esimest korda külastas Kaja Eestit 1972. aastal, 2002. aastal aga leidis ta võimaluse tulla Tallinnasse tööle Helsingin Sanomat välistoimetuse korrespondendina. Kui aastane töölähetus läbi sai, jäi Tallinn tema kodulinnaks juba perekondlikel põhjustel.

Praegusajal elavad mõlemad autorid Tallinnas, valdavad vabalt eesti keelt ning osalevad kohalikus ühiskonnaelus.