Indrek Hirve värskes luulekogus leidub nii juba ilmunud kui uusi tekste, mida ühendab Hirvele läbi kogu ta loomingu väga oluline teema, armastus.
Aga mitte ainult. Siia kogutud omalaadses läbilõikes tema loomingust, kus lembeteemaga põimub Hirvele samuti väga oluline meedium: muusika. Ning tema tekstile vilistatud viisijupp jääbki selle kogu lõpus justkui õhku võnkuma.

Karl Martin Sinijärv:
«Indrek on poeet, võib-olla viimane, kes Eestist võtta. Et mõistab Pallast, juured Tartus, ise ilmamaal ringi libisenud. Ja ometi meiekeelne, hullutavalt meiekeelne. Tõmba IH raamat kust tahes lahti, vastu vaatab Hirv: hirm, mure, väsimus, kirg, kurvastus ja esmase asjana ikka ja alati armastus.
Armastamise kodu on Indrek Hirve sees. Õnnelikud on need, keda külla kutsutakse. Ülejäänud ootavad kardina paotumist.»