«Teises raamatus, nagu esimeseski, olen ma tahtnud olla olukirjanik. On ju kolhoosiolustik kangesti lopsakas ja huvitav. Ning mulle näib, et mõnevõrra irooniline termin «olukirjanik» on hakanud kaotama oma iroonia teravust. Olusid tuleb kirjeldada ja olukirjanik olla on meelitav!»
Autor hoiatab, et «teine raamat on esimesest igavam», sest sündmusi on seal vähem ja tähelepanu on keskendatud uue elu kujunemisele kolhoosis, iseloomude arenemisele töös ja argipäevas.
«Teise raamatu sisuks on kahe maailma, pimeduse ja valguse raevukas võitlus. Tegelikult on see viimane raevukas lahing suuremas võitluses «kes keda?». Sellest saab vastus juba «Doni jutustustes» tõstatatud küsimustele. Selles lahingus pidi ka meie pool kaotusi kandma. Kuid võitjaks jäi uus, võitjaks jäi kolhoosikord, sotsialism.»
M. Šolohhov