Luulekogu «Ülestõusmise serval» koosneb seitsmest tunderuumist, kus kohtutakse hirmu ja julguse, tõrjutuse ja läheduseigatsuse, üksilduse ja sõpruse, rusutuse ja elujanuga, laskutakse alla maapõhja ning jõutakse sealt läbi rännates välja ülestõusmise servale. Nähtavale ilmub holotseeni lõpu siirdeaja maastik, kus määramatus lisab elule kuumakraade, aga paiskab ka õhku lootuse tulesädemeid. Kui maailm muutub üha ennustamatumaks ja kriisile järgneb kriis, saavad inimese siseilma mõradest ühendavad sooned, mis seovad teda tihedamalt kokku omaenda toibumisvõime, ühiskonna ja elava maailmaga.

Maarja Pärtnalt on viimastel aastatel ilmunud luulekogud „Vivaarium“ (2019) ja „Elav linn“ (2022). Ta on Tartu 2024. aasta linnakirjanik ja Juhan Liivi luuleauhinna, Gustav Suitsu luuleauhinna ning Tartu noore kultuurikandja aunimetuse laureaat. Tema luuletusi on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde.