Romaan kujutab eestlaste võitu raudrüütlite ja nende kannupoiste üle Ümera jõel aastal 1210. Eellugudena kujutatakse romaanis lätlaste röövretke Ugandisse paar aastat varem, eestlaste poolenisti ebaõnnestunud sõjakäiku Beverina vastu ja lätlaste teistkordset retke Sakalasse, millele järgneb eestlaste ebaõnnestunud Võnnu ründamine, mis aga lõpeb tagaajajate veresaunaga Ümera jõel.
Nendest sündmustest kõneleb ka Läti Henrik paaril leheküljel, peatudes lähemalt ainult lätlaste Sakala retkel ja Ümera lahingul.
Tänu kandvale ideestikule, tasakaalukale kompositsioonile ja usutavale olustikukujutusele on «Ümera jõel» jäänud üheks silmapaistvamaks ajalooliseks romaaniks eesti kirjanduses.