Inno Tähismaa (1970) ja Irja Tähismaa(1977) on mõne arvates skandaalne paar, kelle tegemistest midagi kuulda ei taheta. Mõni teine jälle on ülimalt veendunud, et vähest meediavabadust, mis Eestisse anno 2009 alles on jäänud, kannab eriti missioonikindlalt Tähismaade veebipäevik, kuhu nad panevad üles uudiseid ja ühiskonnakäsitlusi, mida valitsustruu ajakirjandus käsitleda ei soovi.

See on raamat vabast ühiskonnast. Millestki, mida meil enam ei ole, aga millest meil on ometigi õigus unistada. Üha enam on hakanud kõlama hääli, mis nõuavad seaduste karmistamist, üha enamate riigivaenlaste vastutusele võtmist. Järjest vaiksemaks on jäänud vaim ning üha valjemalt on hakanud kõnelema võim. Tasa, ent vääramatult Konstantin Pätsi diktatuuri ajal kehtinud tõekspidamised omaks võtnud vabariik on saanud oma esimesed ohvrid. Esimene oli Tiit Madisson, kes pandi vangi üheainsa kirjatüki ja paari neljasilmavestluse pärast. Pärast teda on tulnud teisi ning mida aeg edasi, seda rohkem. See raamat on austusavaldus neile inimestele ning väike, ent vapper vastuhakk totalitaarse riigi lävel seisvale ühiskonnale, vaikivale ajastule ja tsensuurile.