Kui Euroopa kristlased olid Lähis-Idas ristisõdades moslemitelt enamasti peksa saanud, siis mindi nõrgemate vastaste kallale. Nii kuulutati ka Eestimaa vastane sõjategevus paavsti poolt ristisõjaks ning vallutatud ala pühendati Neitsi Maarjale.

Esimesena tegi seda juba piiskop Albert 1201. aastal, et saksa seiklejate eelseisvatele vallutustele ja pappide väevõimuga ristimistele ühe püha sõna abil tuge pakkuda. Sellest ajast hakati Eestimaad nimetama ka Maarjamaaks. Mis luulekeeles on tänaseni käibel. Selle nime kindlalt teada olev pärija Eestis ongi Märjamaa. Niisiis võiks väikelinna suurust Märjamaad Eesti nimepealinnaks kutsuda.
Miks mitte.

Tõlgitud raamatust: „Märjamaa legend“.