1905. aasta revolutsioonile vahetult eelnevail aastail oli Särgava-Peterson Kose-Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajaks (1902-1905), kus ta võttis aktiivselt osa ühiskondlikust elust, liitudes revolutsioonilise võitlusega sotsiaalsete rõhujate vastu. Siin kirjutas ta pikema novelli «Rahvavalgustaja» (1904) ja rea jutustusi ning tegi kaastööd ajalehtedele.

«Rahvavalgustajat» võib pidada ka romaaniks. Selles võtab kirjanik vaatluse alla küla kultuurilise elu probleemid ja maa-aleviku väikekodanluse 19. sajandi 80-ndate ja 90-ndate aastate murdekohal.