„Nii palju päikest“ on jutustus noortest, kes töötavad praktika korras sovhoosis.
Tänu autori andekusele ja siirusele avaneb lugejale paljugi huvitavat, mõtlemapanevat ja köitvat. Autor on ise noor, ta tunneb noori ja jutustab neist suure helguse ning optimismiga.
Noored on noored – nad teevad tööd, lõbutsevad, arutlevad mitmesuguste eluküsimuste üle. Neist ei jää möödumata armastus, sõprus, pettumus. Mõnenädalane ühine töö sovhoosis aitab neid rikkamaks saada, avastada nii enda kui ka teiste ellusuhtumises mõndagi uut. Nii palju päikest on olnud neis päevades, et seda jätkub neile endile ja käesoleva jutustuse lugejalegi pikaks ajaks.