Mis muud võis Epu ja Tiiskäpa vahel olla kui armujaht. Niilas ei mõistnud seda Tiiskäpa hoidmist ja hellitamist muuks pidada kui armujahiks. Ent ei teadnud, et Epp hellitab teda muu pärast.

On küll laisk ja väikse tööga see Tiiskäpp, aga ta pole ulbakas ja sõnakuulmatu. Teeb mis tahes, kas või kogemata kurja, aga ei salga kui aru päritakse.

Ei valeta poolt sõnagi, kõik kõneleb nii kuidas lugu olnud.

On vastand Niilasele, kes auahne, libekeelne, kelle ühtki sõna uskuda ei või. Tuleb mõnikord alevist ja toob niisuguse jutu koju, mida keegi enne kuulnudki pole. Ja tahab Eppu naiseks võtta, kõigest hingest, Epp pole pime et ei märka.

1925. aastal ilmus eesti lugejate lugemislauale pisike raamatuke [92757] (Odamees, Carl Sarap, 1925, trükitud 1500 eksemplari, «Tähe» trükk, Võru). Lisaks niminovellile leidub kogus veel neli novelli: «Kindad», «Hää püss», «Ühes vallas» ja «Maanaine». See ei olnud autori esimene ega ka viimane novellikogu, aga nii selle kui ka paljude teiste oma jutustuste, novellide ja romaanidega oli Peet Vallak kindlustanud jääva koha eesti kirjandusloos.

Epp Pillarpardile ja tema potitehasele jäid siinsed kirjandusmaastikud liiga ahtakeseseks ning nii püüdiski novell endale lavavalgust ja lavaelu, seda miskit, mida mitte igale novellile pole antud. Punjaba on Eesti teatrilavadelt läbi käinud Eesti ajaloo kõige erinevamatel aastakümnetel ning alati on need lavastused pälvinud tähelepanu ja tunnustust. See novell ja temast võlutud olijad juba teavad, millal on õige aeg Punjaba pere taas teatrielule äratada.

Vallaku novelli taastrükki saadavad tekstid, mis räägivad nii Peet Vallakust endast, tema Punjaba-novelli käekäigust kui ka Punjaba teatrilavaelust. Samuti leiab lugeja siit kunstnik Arkadio Laigo gravüürid, mille ta tegi Punjaba 1936. aasta väljaandele. Raamat koondab endasse väikese osa Punjaba-lavastuste kavalehtedest, fotodest ja kõigest, mis seda lavastust on saatnud ning on hea meel siin taasavaldada lavastaja Priit Pedajase artikli «Vello Tamme lugu» (Teater. Muusika. Kino 1992, nr 4) teatrikunstnik Vello Tammest.

See raamat ongi pühendatud Vello Tammele ja tema käekirjale teatrikunstnikuna. Noore poisina – just nagu selle üle lava tõmmatud kellukestega nöörist tõmmatuna – Velloga Lõuna-Eestis, Manijal ja Pärnu teatris õnnelike juhuste läbi kokku puutudes süttis ka minus Punjaba säde. Olen hoidnud nii Peet Vallaku, tema novellide kui ka Eesti teatrimaastikul lavastatud Punjabate ligi.

Üks vana unistus on selle raamatuga teoks saanud. Olgu «Epp Pillarpardi Punjaba potitehasele» see veel üks uus rada ja võimalus põnevateks märkamisteks ja lavalaudadele jõudmisteks.

Indrek Mustimets: Saateks
Peet Vallak: epp pillarpardi punjaba potitehas
Anneli Niinre: Peet Vallaku elulugu
Enn Lillemets: Epp Pillarpardi Punjaba potitehase» tekst ja mäng
Daniel Palgi: Väljavõtteid Daniel Palgi raamatust [200701]
Hege-Lee Paiste, Sergei Poljatšihhin, Mari Rostfeldt, Gertrud Soone ja Greeta Võsu: Epp Pillarpardi ja tema potitehase pikk teekond teatrilavadel
Priit Pedajas: Vello Tamme lugu; Väljavõtted raamatust [157835]

Epp Pillarpardi Punjaba potitehas

Väljaanded (3)

Epp Pillarpardi Punjaba potitehas

Epp Pillarpardi Punjaba potitehas

Epp Pillarpardi Punjaba potitehas